loading

Loading...

Töötervishoiu ja tööohutuse korraldus ettevõttes

Töötervishoiu ja tööohutuse korraldus ettevõttes

Töökeskkonnaspetsialist

Töökeskkonnaspetsialist on ettevõttes töökeskkonnaalaste teadmiste ja oskustega töötaja, keda on tööandja volitanud täitma töötervishoidu ja tööohutust puudutavaid ülesandeid. Töökeskkonnaspetsialist võib olla oma teadmised ja oskused saanud kõrgkoolist või mõnelt pikemalt või lühemalt kursuselt.

Tööandja peaks töökeskkonnaspetsialisti määramisel arvestama, kas viimasel on olemas vajalikud teadmised ja oskused, et oma ülesandeid täita.

Tööandja võib töökeskkonnaspetsialisti kohustusi täita ka ise, kui tal on töökeskkonnaalased teadmised ja oskused. Töökeskkonnaspetsialisti kohustuste enda kanda võtmine tasub hoolega läbi mõelda, sest see töö võib olla küllaltki mahukas, väikeettevõtete puhul aga täiesti mõistlik ja jõukohane.

Kui tööandja ei leia oma ettevõttest töökeskkonnaspetsialistiks sobivat inimest ega soovi ka ise seda kohustust täita, võib ta kasutada ettevõttevälist teenuseosutajat nagu Work Safety Estonia.

Töökeskkonnaspetsialisti võimalikud ülesanded:

  • töökeskkonna ohutegurite hindamine, ja selle alusel töökeskkonna riskianalüüsi dokumendi koostamine;
  • riskianalüüsi alusel meetmete kavandamine, vältimaks või vähendamaks nende ohutegurite mõju, mis võivad kahjustada töötajate tervist;
  • ohutusjuhendite koostamine;
  • töötajate juhendamise korraldamine;
  • töötervishoiu- ja tööohutusalase sisekontrolli korraldamine;
  • töötajate tervisekontrolli korraldamine;
  • ettevõttes juhtunud tööõnnetuste ja diagnoositud kutsehaigestumiste uurimine.

NB! Töökeskkonnaspetsialist on kohustatud peatama ajutiselt töö ohtlikus töölõigus või keelama ohtliku töövahendi kasutamise, kui on tekkinud otsene oht töötaja elule või tervisele ning ohtu ei ole võimalik muul viisil kõrvaldada.

 

Töökeskkonnavolinik

Ettevõttes, kus töötab kümme või enam inimest, valivad töötajad endi hulgast vähemalt ühe töökeskkonnavoliniku. Volinike arv sõltub ka sellest, kas töid tehakse mitmes vahetuses ja struktuuriüksuses.

Tööandja peab korraldama koosoleku, kus töötajad saaksid volinikku valida.

Töökeskkonnavolinik on ettevõttes töötajate valitud isik, kes esindab töötajate arvamust ja seisukohti töötervishoiu- ja tööohutusalasel suhtlemisel tööandjaga. Ülesannete edukaks täitmiseks peab volinik olema läbinud töökeskkonnaalase koolituse.

Töökeskkonnavoliniku koolitus on 24-tunnine, mida viivad läbi täienduskoolitusasutuse pidajad vastavalt täiskasvanute koolituse seaduse nõuetele. Koolituse käigus saab töökeskkonnavolinik ülevaate töötervishoiu ja tööohutusega seotud küsimustest ning töökeskkonna ohuteguritest ja nende vältimise abinõudest. Mõnel juhul võib olla vajalik teha volinikule ka täiendkoolituse seaduses ette nähtud korra kohaselt, näiteks juhul, kui õigusaktide nõudeid on oluliselt muudetud.

Töökeskkonnavoliniku ülesanne on:

  • jälgida, et rakendatud oleks töökohtade töötervishoiu ja tööohutuse abinõud ning töötajad oleksid varustatud töökorras isikukaitsevahenditega;
  • osaleda oma töölõigus toimunud tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste uurimisel;
  • teatada ohuolukorrast või töökeskkonnas avastatud puudusest viivitamata töötajatele ja tööandjale või tema esindajale ning nõuda tööandjalt puuduse kõrvaldamist võimalikult lühikese aja jooksul;
  • jälgida, et töötajad saaksid töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas vajalikud teadmised, juhendamise ja väljaõppe;
  • jälgida, et töötajad oleks läbinud tervisekontrolli

 

Riskianalüüs

Riskianalüüsi eesmärk on leida üles kõik töökeskkonnas olevad ohud ja anda neile hinnang.

Riskianalüüsi on soovitatav teha järgmiste etappidena:

  • info kogumine töökeskkonna, tööprotsessi ja töötajate kohta;
  • töökeskkonna ohutegurite tuvastamine;
  • ohuteguritega seotud riskide hindamine – hinnatakse võimaliku tagajärje raskusastet ja selle tõenäosust ning otsustatakse, kas risk on lubatav või mitte;
  • tegevuste kavandamine riski kõrvaldamiseks või vähendamiseks;
  • riskihindamise dokumenteerimine.

Saadud dokumenti nimetataksegi töökeskkonna riskianalüüsiks.

Tööandja peab uuendama töökeskkonna riskianalüüsi, kui töötingimused on muutunud, kui töövahendeid või tehnikat on vahetatud või uuendatud; kui on ilmnenud uusi andmeid ohuteguri mõju kohta inimese tervisele; kui õnnetuse või ohtliku olukorra tõttu on riskitase esialgsega võrreldes muutunud või kui töötervishoiuarst on tervisekontrolli käigus tuvastanud töötaja tööga seotud haigestumise.

Riskianalüüsi võib teha nii tööandja ise kui ka tema esindaja (nt töökeskkonnaspetsialist), kuid selle koostamise võib tellida ka vastava teenuse pakkujalt.

Ettevõttes nn omade jõududega riske hinnates on plussiks eeskätt meeskonnatöö: pole ju olemas nii universaalset inimest, kes teab kõiki tööprotsesse ja suudab neid ohutegurite seisukohast analüüsida. Teenuse sisseostmine annab jällegi kindluse, et analüüsi teostab spetsialist, kes tunneb riskide hindamise ja dokumenteerimise metoodikat. Samuti võib spetsialist kõrvaltvaatajana leida või osata analüüsida selliseid ohuallikaid, mis esmapilgul üldse silma ei torka.

Mõned tegurid on teada vaid konkreetset tööd tegevale töötajale, kes harjumuspäraselt ohutusnõudeid järgib või ohtu hoopis ignoreerib – võimalik, et ohust pole teadlik isegi tema. Mõni oht on seotud mingi tehnoloogia või seadmega, kus töö eri etappides võib ette tulla iselaadseid olukordi – võõras inimene saab lühikese visiidi jooksul tutvuda vaid mõne üksikuga.

Parim variant on riskide hindamine teenusepakkuja ja tööandja/ettevõtte esindaja koostöös. Sellisel moel panevad pead kokku ju kaks eksperti: tööandja, kes tunneb oma ettevõtte tööd ja selle eripärasid, ning teenusepakkuja, kes tunneb riskide hindamise metoodikat ja oskab anda riskidele objektiivse hinnangu. Riskianalüüsi parima mudeli puhul saavad ohtude ja ennetusabinõude kohta sõna sekka öelda ka töötajad.

 

Juhendamine ja väljaõpe

Selleks et töötaja oleks töökeskkonna riskidest teadlik ning oskaks neid vältida ja vähendada, on vaja teda juhendada ja välja õpetada.

  • Peab töötaja teadma töötervishoiu ja tööohutuse seisukohast olulisi teemasid. Juhendamise teeb enne tööle asumist töökeskkonnaspetsialist, kes tutvustab töötajale ettevõtte töökorraldust ja seda määravaid reegleid, tööõnnetuse või tervisekahjustuse ennetamiseks rakendatavaid abinõusid ning esmaabivahendite asukohta ja tööohutusnõudeid, lisaks annab käitumisjuhised õnnetusohu või tööõnnetuse korral. Lisaks tutvustab töötajale tööandja koostatud ja kinnitatud ohutusjuhendeid, töötamiskoha töökeskkonna ohutegureid ja vajalike isikukaitsevahendite kasutamist, ergonoomiliselt õigeid tööasendeid ja -võtteid ning tule- ja elektriohutusnõudeid.

Jätkuvalt on tööandjal kohustus koostada ohutusjuhendeid. Töötajaid juhendatakse kirjaliku juhendi abil. Kui kirjalikku juhendit ei ole, ei ole mingit kindlust, et juhendaja mõnda olulist asja juhendatavale rääkimata ei jäta.

Endiselt tuleb peale juhendamist töötaja välja õpetada. Väljaõpe tuleb korraldada ohutute töövõtete omandamiseks, võttes muu hulgas arvesse töötaja töö eripära ja ohtlikkust. Kui siiani oli tööandjal võimalik jätta väljaõpe korraldamata, kui töötaja on töötanud eelnevalt samalaadsel tööl, tunneb ohutuid töövõtteid, või kui tema töö laad seda ei nõua, siis uue 2019 aasta regulatsiooni kohaselt tuleb väljaõpe korraldada kõikidele töötajatele.

Endiselt tohib seaduse kohaselt tööandja töötaja tööle lubada vaid siis, kui ta on veendunud, et töötaja tunneb ettevõtte töötervishoiu ja tööohutuse korraldust ning oskab ohutuid töövõtteid praktikas rakendada. Erinevus on selles, et kui eelnevalt oli sõnaselgelt kirjas, et töötaja iseseisvale tööle lubamine tuli registreerida, siis nüüd seda, kas ja kuidas töötaja iseseisvale tööle lubamine registreeritakse, kirjas ei ole.

Kui siiani oli selgelt reguleeritud, et täiendjuhendamine tuleb korraldada, kui töötaja töös on olnud kolmest kuust pikem vaheaeg, siis nüüd on tööandjal suurem vabadus otsustada, kui pikk vaheaeg töös on piisavalt pikk, et oleks uut juhendamist vaja.

 

Esmaabi korraldamine ettevõttes

Õigeaegsest ja oskuslikust esmaabist võib sõltuda inimese elu ja edasine tervis. Abi peab olema kättesaadav igas tööga seotud olukorras ja tööandja ülesanne on püüda seda nii korraldada.

Nõuded esmaabi korraldusele:

  • Esmaabivahendite asukoht töökohal peab olema kergesti ligipääsetav ning selgelt ja nõuetekohaselt märgistatud. Esmaabivahendite asukoha märgistus on valge rist ruudukujulisel rohelisel taustal.
  • Nõutavate esmaabivahendite nimekiri on esitatud sotsiaalministri määruses „Esmaabi korraldus ettevõttes kehtestamine”. Esmaabivahendite kogus sõltub töötajate arvust ettevõttes. Nimekirjas ei ole ühtegi ravimit, sest töötaja ei pruugi olla teadlik tema jaoks võõra ravimi sobimatusest või allergia tekkimise võimalusest.
  • Töökohas peab olema ruum, kus saab anda esmaabi ja hoida kannatanut kuni arstiabi saabumiseni. Selleks võib olla ka töötajate puhkeruum, kuid oluline on see, et seal saaks pikali olla. Kuidas lamamisvõimalus tagatakse, jääb tööandja otsustada.
  • Tööandjal on kohustus määrata ettevõttes esmaabiandja(d). Firma mitme territoriaalselt eraldatud struktuuriüksuse või vahetustega töö korral peab igas struktuuriüksuses või vahetuses olema kohal vähemalt üks esmaabi väljaõppe läbinud töötaja.
  • Esmaabiandjaks saab olla ainult asjakohast koolitust saanud töötaja. Esmaabiandja väljaõpe peab olema vähemalt 16tunnine. Iga kolme aasta järel tuleb esmaabiandja suunata täiendõppele. Koolituskulud katab tööandja.
  • Tööandja peab teavitama töötajaid, kelle poole nad võivad abi saamiseks pöörduda. Selleks tuleb nähtavale kohale (nt teadetetahvlile) paigutada esmaabiandjate andmed.

 

Tervisekontroll

Töötaja tervisekontrolli saatmise aluseks on töökeskkonna riskianalüüs, millest peab selguma töötaja kokkupuude tervist ohustavate teguritega.

Tööandja on kohustatud korraldama tervisekontrolli:

  • töötajatele, kelle tervist võib tööprotsessi käigus mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö laad;
  • kokkupuute korral järgmiste töökeskkonna ohuteguritega: füüsikalised (nt müra ja vibratsioon), keemilised (nt asbestitolm, plii), bioloogilised (nt hallitusseened, mis võivad põhjustada allergiat) ja füsioloogilised ohutegurid;
  • kuvariga töötajatele;
  • muu ohuteguri või töölaadi puhul, mis võib põhjustada tööga seotud haigestumist (nt psühholoogilised ohutegurid, mis võivad põhjustada muutusi töötaja psüühilises seisundis);
  • öötöötajatele nii enne öötööle asumist kui ka regulaarsete vaheaegade järel töötamise ajal. Öötöötaja on töötaja, kes töötab ööajal (22.00–6.00) vähemalt kolm tundi oma igapäevasest tööajast või vähemalt kolmandiku oma iga-aastasest tööajast.

NB! Tervisekontroll korraldatakse tööajal ja tööandja kulul.

NB! Tervisekontrollis peab täiskasvanud töötaja käima vähemalt üks kord kolme aasta jooksul, alaealine vähemalt üks kord kahe aasta jooksul.

  • Tulemus? Töötervishoiuarst väljastab töötaja tervisekontrolli otsuse tööandjale, tehes selle teatavaks ka töötajale, kes kinnitab otsuse teadasaamist oma allkirjaga. Tööandjal on kohustus järgida töötervishoiuarsti otsust. Näiteks on töötervishoiuarst sõnastanud järgneva otsuse: „Ei sobi töötama mürarikkas keskkonnas; ei tohi teisaldada üle 10 kg raskusi; ei sobi töö ülestõstetud kätega”. Ka töötajal on kohustus täita ja arvestada töötervishoiuarsti otsuses toodud piiranguid ja nõudeid (nt nõuet puhkepauside ajal võimelda). Kuigi töötervishoiuarsti ettepanekud töötaja töökeskkonna või töökorralduse muutmiseks on soovituslikud, võiks tööandja neid siiski võimalusel arvestada ja rakendada.

 

Tööinspektsiooni teavitamine

Tööinspektsiooni tuleb teavitada järgnevatel juhtudel:

  • töökeskkonnaspetsialisti ja töökeskkonnavoliniku määramisel nende nimed ja kontaktandmed;
  • tegevusala muutmisest; töötervishoiu ja tööohutusega tegelevate isikute (töökeskkonnaspetsialisti, töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnanõukogu liikmete) nimed ja kontaktandmed;
  • asbestitööde alustamisest;
  • kantserogeenide või mutageenide käitlemise alustamisest või kui riskianalüüsi käigus on välja selgitatud kantserogeenide või mutageenidega kokkupuute oht;
  • enne esmakordset töö alustamist 2., 3. või 4. ohurühma bioloogiliste ohuteguritega (ohurühmadesse kuuluvuse kohta vaata Vabariigi Valitsuse 05.05.2000 määruse nr 144 „Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded” lisa 3);
  • töötajal kutsehaiguse diagnoosimisest – 20 tööpäeva jooksul tuleb koostada raport ja saata see Tööinspektsiooni kolme tööpäeva jooksul pärast kutsehaigestumise uurimise lõpetamist;
Call Now Button